Mozzarella-tomatipirukad

Tänaseks õhtusöögiks tegin Tere kodulehelt leitud mozzarella-tomatipiruka retsepti järgi kaks pirukat. Nimelt minu lehttainas oli juba tükkideks lõigatud, seega sain ühe suure piruka asemel mitu väiksemat. Kes veel ei tea, siis Tere kodulehelt leiab mitmesuguseid retsepte koos videotega. Tänu sellele ehk ka lihtsam ise mõni roog järgi proovida. Mina käin seal ikka vahel ideid ammutamas.

• 500 g lehttainast
• 250 g hapukoort
• 300 g mozzarella juustu
• 2 muna
• 2 sl rohelist pestot
• 200 g kirsstomateid
• värsket basiilikut

Külmunud lehttaigna kasutamisel pane see juba varakult sulama. Rulli sulanud tainas jahusel tööpinnal kergelt õhemaks ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Sega omavahel hapukoor, munad ja pesto. Määri saadud segu tainale. Poolita kirsstomatid ja viiluta mozzarella juust. Lao need pirukale ja küpseta seda 200°C ahjus umbes 20-25 minutit.

Lase pirukal veidi jahtuda ja serveeri koos basiilikuga.

 

Kõrvitsa-sinihallitusjuustupirukas

Nädalavahetusel võtsin hea meelega vanaema pakutud väiksema kõrvitsa vastu. Selle jaoks leidsin juba ka huvitava kõrvitsa-sinihallitusjuustupiruka retsepti, mille tööle kaasa tegemiseks järgi proovida tahtsin. Antud piruka küpsetamine võtab päris palju aega kuid ootamine on seda väärt. Tulemuseks oli mõnusalt õhuline ja suus sulav kombinatsioon. Soovitan kindlasti proovida!

Kuna nüüd on veel pool kõrvitsat järgi, siis püüan ka sellele uue proovimata retsepti leida. Alati jääb aga võimalus teha juba järgi proovitud kõrvitsapüreesuppi peekoniga.

• 350 g muretainast
• 500 g kõrvitsat (viljaliha)
• 1 dl piima
• 3 muna
• 2 dl 10% rõõska koort
• 1 sl värsket tüümiani
• muskaatpähklit
• soola ja pipart
• 100 g sinihallitusjuustu

Lõika kõrvits parajateks kuubikuteks ja küpseta ahjus küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil 200°C juures umbes 30 minutit või kuni kõrvits hakkab tasapisi pehmeks muutuma.

Vooderda pirukavorm muretaignaga ning eelküpseta põhja 10-15 minutit, kuni see on kergelt pruunistunud.

Samal ajal püreesta küpsetatud kõrvitsa viljaliha ja piim köögikombainis või blenderis. Klopi munad rõõsa koorega ning lisa kõrvitsapüreele. Maitsesta tüümiani, soola ja pipra ning riivitud muskaatpähkliga.

Vala täidis eelküpsetatud põhjale ja murenda peale sinihallitusjuust. Küpseta pirukat 200°C ahjus umbes 45 minutit või kuni täidis on küpsenud. Lase pirukal enne serveerimist 5-10 minutit taheneda.

 

Flammekuchen

Esimest korda proovisin flammekuchenit või prantsuse päraselt tarte flambée-d Prantsusmaal elades. Peaksin  jutustamist alustama oma prantsuse keele õpingutest (neist mis Punase risti läbi toimusid, lisaks käisin veel ka teises kohas õpingutel, et vajalik arv keeletunde nädala peale kokku saada). Seal tutvusin Ivaga. Kuna ta abikaasa Pieterjan oli Prantsusmaal tööd saanud, siis olid nad asja Belgiast minu kodulinna lähedale Montrichardi (just see sama väike Prantsuse linnake kuhu ka filmi “Catch Me If You Can” tegevus jõudis) kolinud. Ivast ja Pieterjanist said mu Prantsusmaa aasta parimad sõbrad ja kindlasti paljuski just tänu neile oli see imeline osa minu elust.

Ühel õhtul läksime Iva ja Pieterjaniga Toursi (minu kodu linnast Amboisest umbes 25km kaugusel). Kui ma ei eksi siis käisime kõige pealt kinos, pärast mida jalutasime veel linna peal. Ühest hoovitagusest leidsime üpris hästi säilitatud linnamüüri jäänused. Õhtustama läksime brasseriesse Continental Pub, kus nad mulle esmast tutvust Belgia toidukultuuriga tegid. Vastavalt nende soovitustele tellisin flammekucheni ja kõrvale krieki õlu.

Flammekuchen on pitsa taoline küpsetis, mis on tavapäraselt ristküliku kujuline. Valisin tänaseks traditsioonilise sibula-peekoni täidisega versiooni, kuid tavapärase taina asemel kasutasin lehttainast, mis sobis sammuti hästi.

• 500 g lehttainast
• umbes 100 g hapukoort
• umbes 6 šarlottsibulat
• 100 g peekonit
• soola, pipart
• muskaatpähklit

Aseta lehttaigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Määri hapukoorega kuid jäta igasse serva umbes 1-2 cm vaba ruumi. Maitsesta soola ja pipraga ning riivi peale muskaatpähklit. Viiluta sibulad ja peekon ning raputa hapukoore kattele.

Küpseta 225°C ahjus umbes 10-15 minutit. Lase veidi jahtuda ja naudi külma õlu või valge veiniga.

 

Kreekapärane hakklihapirukas

Ja olemegi teise RLK kodulehelt leitud retsepti juures. Pirukas tuli väga hea, Tõnis ja Riho võtsid mõnuga kohe mitu suurt tükki. Õnneks jäi siiski veidi mulle ka tööle kaasavõtmiseks kaasa. Kui lõuna ajal köögis pirukat sööma asusin, siis RLKga tegelevad töökaaslased just arutasid Rakvere kodulehe teemadel. Sain siis kohe neid kiita, et nende reklaamist seoses uue lehega oli kasu ja proovisin Kreekapärase hakklihapiruka järgi. Sain ka kiita, et pirukas näeb väga hea välja ja lõhnab isuäratavalt. Seega reklaam mulle toimis ja tulemus oli väga hea!

• 500 g lehttainast
• 400 g hakkliha
• 2 sibulat
• kreekapärast hakklihamaitseainet (Santa Maria)
• 200 g šampnjone
• 100 g riivitud juustu
• 2 muna
• 2 dl hapukoort
• 1 sl jahu
• soola, pipart
• 4 tomatit

Koori ja tükelda sibulad. Pruunista hakkliha ja sibulad. Maitsesta hakklihamaitseainega ning lase jahtuda. Sega omavahel riivitud juust, munad, hapukoor ja jahu. Maitsesta soola ja pipraga. Lõika šampinjonid ja tomatid viiludeks.

Kata pirukavorm või ahjuplaat tainaga. Vala sellele praetud hakklihasegu ja laota üle šampinjonidega. Vala nüüd peale juustu-kooresegu ja lao kõige peale tomativiilud.

Küpseta 200°C ahjus umbes 35 minutit.

Kuna mul jäi veidi lehttainast üle, siis ladusin sellele õunaviilud, mis raputasin üle kaneeli ja suhkruga. Ahju ning vupsti oli ka magustoit olemas.

 

Kanapirukas parmesanipõhjal

Tänaseks valisin välja kanapiruka parmesanipõhjal, mis maitses meile mõlemale. Kuna ettevalmistused ja küpsetused võtavad palju aega, siis pole just kõige kiirem roog, samas on ootamist väärt. Minu arust oli eriti hea just piruka põhi, Tõnisele maitses aga rohkem kanatäidis. Seega midagi meile mõlemale ja sain seda ilusti ka tööle lõunaks kaasa võtta.

• 3 dl nisujahu
• 100 g võid
• 50 g parmesani
• 3 spl külma vett
• soola

Täidis:

• 400 g kanafileed
• 2 küüslauguküünt
• 1 tl jahvatatud paprikat
• soola
• 200 g Ricotta kohupiima
• 100 g hapukoort
• 1 muna
• 2-3 tl maitseürte (basiilik, pune, tüümian, salvei)
• 2 tomatit
• sidrunipipart
• riivjuustu

Esimesena valmista põhi. Selleks riivi parmesan ja sega jahuga. Lisa veidi soola ja sega läbi. Lisa võitükid ja näpi segu kuni tekib purutaoline tainas. Nüüd lisa supilusika haaval vett ja sõtku tainas ilusti läbi. Vormi tainast pall ja pane see toidukile sees umbes 30 minutiks tahenema.

Määri ümmargune pirukavorm võiga. Rulli tainas kahe toidukile tüki vahel õhukeseks ja tõsta vormi, nii et see kataks nii põhja kui ka ääred. Tee kahvliga taina põhjale augud ja pane veel 10 minutiks külma.

Sel ajal kui pirukapõhi taheneb pane ahi 200°C juurde sooja. Küpseta põhja ahjus 10 minutit, mille järel alanda temperatuur 175°C-le ja küpseta põhja veel 5 minutit.

Nüüd lõika kanafilee suupärasteks tükkideks. Prae neid pannil kergelt koos purustatud küüslauguga. Maitsesta paprika ja soolaga ning tõsta jahtuma.

Sega kausis omavahel ricotta, hapukoor, muna ja ürdid. Sammuti lõika tomat õhukesteks viiludeks ning tõsta köögipaberile nõrguma.

Laota eelküpsetatud pirukapõhjale kanafilee tükid, mille peale vala ricottasegu ja kõige peale aseta tomativiilud. Raputa üle sidrunipipra ja riivitud juustuga. Küpseta pirukat 180°C ahjus 30-40 minutit.

 

Kukeseenepirukas

Eile hommikul käisin Kaupmehes, kus sain vanaisaga kokku, sest vanaema saatis mulle jälle kukeseeni. Kuna Tõnis ei ole suur seene sõber, siis sain neist teha täpselt seda mille järgi isu on. Panin kokku kõik head asjad ja sain mõnusa soolase suupiste. Mmm, mõnus!

• lehttainast
• kukeseeni
• sulatatud juustu
• sibulaid
• 1-2 sl suhkrut
• 1 sl palsamiäädikat
• 1 sl valget veini
• riivitud juustu

Esimesena tükelda vastavalt küpsetusplaadi suurusele ja soovile sobilik kogus sibulaid. Prae need õlis pehmeks ja lisa pannile suhkur, palsamiäädikas ja valge vein. Kuumuta veel veidi ja tõsta seejärel kõrvale jahtuma.

Järgmisena tükelda seened ja prae ka need pannil. Rulli vajadusel lehttainas veidi õhemaks ja aseta küpsetuspaberiga vooderdatud plaadile. Määri tainas sulatatud juustuga, mille peale laota praetud sibulad ja seened ning puista kergelt üle riivitud juustuga. Küpseta pirukas 200°C ahjus umbes 15-20 minutit või kuni pirukas on ilusalt pruunikas ja valmis.

Maitseb hästi nii soojalt kui ka külmalt!

 

Ricotta pirukad tomati ja basiilikuga

Algselt olime juba reedel plaaninud teha ricotta pirukaid tomati ja basiilikuga (retsept Toitutarest) kuid kuna läksime sel õhtul Square Kebabi sööma lükkusid need laupäeva peale. Lõppkokkuvõttes oli see hea muudatus, sest enne Vabadusele Laulule minekut istusime sõpradega meie juures ja sain nii ka teisi uue katsetusega kostitada. Pirukad olid mõnusad ja õnneks tuli vaid kiitvaid sõnu, seega võib kindlasti uuesti proovida!

• 500 g lehttainast
• 300 g (kirss)tomateid
• 300 g ricottat
• 2 dl värskelt riivitud parmesani
• 1 dl majoneesi
• 1 dl piima
• basiilikut
• soola, pipart

Sulata lehttainas toatemperatuuril täielikult ülesse ja lõika suupärasteks ruutudeks. Samas võib jätta ka lõikamata ja küpsetada suure plaadipiruka.

Sega kokku ricotta-kohupiim, majonees ja piim. Maitsesta vähese soolaga. Määri ricotta-segu paksu kihina tainale, nii et jätad ääred katmata. Segu peale asetada poolikud kirsstomatid (kumer pool allpool) või tomativiilud. Lõika tomatitele basiilikut ja raputa üle riivitud parmesaniga. Maitsesta pipraga.

 Küpseta pirukaid 200ºC ahjus umbes 15-20 minutit.

 

Sibulapirukas ja Virgin Mojito

Kolmapäeva õhtul Holmi parklas peale Riho strobitamise katset otsustasime neljapäeval ehk eile veiniõhtu teha. Sellest innustatult tuli mul kohe idee midagi küpsetada. Terve kolmapäeva õhtu surfasin telefoniga netis. Otsisin blogidest ideid kuid mind kummitas ikka Toidutegu blogist loetud Punase sibula pirukas fetajuustu ja oliividega. Vaatasin seda juba meie eelmise puhkuse ajal kuid kuna Tõnis sibulatest väga vaimustuses ei ole, siis jäi see veel tagavaraks.

Tundsin, et nüüd on õige aeg. Nagu nii pidi see tegelikult vaid veiniõhtu olema ja minu küpsetamise soovist teadis sel hetkel vaid Kati. Neljapäeva päeval kui maal marju ja köögivilju toomas käisime hakkasin tasapisi ka teisi ette valmistama. Küsisin Tõniselt ja Mõmmilt, et kas neile selline pirukas sobib. Nad ei pööranud õnneks mu küsimusele palju tähelepanu ja olid seetõttu nõus. Kati vaid lisas, et võiks ka sinki või peekonit panna. See muudatus mulle sobis ja lootsin, et ehk söövad siis ka teised pirukat parema meelega.

Nagu kokku lepitud läksin Kati juurde kella seitsme ajal küpsetama. Tundsin ennast võõras köögis veidi kohmetult kuid Kati aitas kõik vajaliku leida. Sel ajal kui mina küpsetasin organiseeris Kati kõik külalised kella üheksaks kohale. Selleks ajaks pidi siis eeldatavasti söök valmis olema. Tänu Kati abistavatele kätele sain külaliste saabumiseks muffinid ja esimese plaaditäie sibulapirukat valmis. Sel ajal kui mehed filmi vaatamiseks teleka ja arvuti ette valmistasid saime ka teise plaadi ahju.

Kuna mõlemad plaaditäied pirukat söödi ära ja ka Tõnis (kes esialgu kategooriliselt sibulapirukast keeldus) ühe tüki sõi, siis võib katsetuse õnnestunuks lugeda. Mulle maitses pirukas väga ja teen kindlasti seda ühel korral ka algse retsepti järgi ilma peekonita näiteks tööle lõunaks kaasa.

• 500 g pärmilehttainast
• 2 sl oliiviõli
• 500 g punaseid sibulaid
• 2 sl suhkrut
• 2 sl palsamiäädikat
• 200 g fetajuustu
• 200 g peekonit
• 100 g kivideta oliive
• musta pipart

Koori sibulad ja lõika õhukesteks viiludeks. Prae neid umbes 10 minutit tasasel tulel oliiviõlis. Lisa seejärel suhkur ja palsamiäädikas ning hauta veel 5 minutit. Selle ajaga peaks vedelik muutuma siirupiseks.

Võta sibulad tulelt ja lase jahtuda. Viiluta peekon ja oliivid. Rulli lehttainas lahti ja aseta ühele suurele või kahele väiksemale küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Tee noaga äärtele vaiksed sisselõiked. Laota sibulad taignale, pane peale peekoniviilud ja murenda fetajuust. Puista pirukas üle viilutatud oliividega ning jahvata peale musta pipart.

Küpseta pirukat 220ºC ahjus umbes 15-20 minutit, kuni lehttainas on kerkinud ja kuldne. Soovi korral võid paar minuti enne valmimist raputada peale veel riivitud juustu. Lõika pirukas viiludeks ja serveeri.

Magusaks tegin aga juba järgi proovitud punasesõstramuffineid, mis ka sel korral hästi õnnestusid. Lisaks pean tunnistama, et meie nn veiniõhtu ei olnudki päris veiniõhtu, sest veini keegi ei joonudki. Mina näiteks tegin hoopis Virgin Mojitot, mille jaoks päeval maalt spetsiaalselt piparmündi lehti kaasa korjasin.

• 1 laim
• umbes 10 piparmündilehte
• 3 tl suhkrut
• gaseeritud vett või soodat
• jääkuubikuid

Viiluta laim sektoriteks. Pane klaasi põhja piparmündilehed, laimisektorid ja suhkur. Pressi uhmrinuia või mõne muu jämedama otsaga söögiriistaga laimidest mahl välja, nii et see seguneks suhkru ja piparmündi lehtedega. Lisa purustatud jää või jääkuubikud ja vala peale gaseeritud vesi või sooda. Sega ja naudi koheselt.

 

Singi-juustupirukas vol.2

Kui eelmisel korral singi-juustupirukat tegin jäi see liiga vedeleks. Plaanisin järgmisel korral vähendada või kogust ja lisada jahu kuid tulin välja uue plaaniga. Kasutada antud segu quiche täidisena. Mõeldud-tehtud ja tulemus on super. Nii pea kui olin piruka pildistamise lõpetanud võttis Tõnis selle sama tüki ja hakkas sööma. Mina pidin veel punasesõstramuffinid ahju panema. Kui endale tükki lõikama hakkasin oli Tõnis juba kaks tükki söönud ja mõmises mõnuga diivanil, et kõht on nii täis kuna nii hea oli.

Põhi:

• 200 g nisujahu
• 100 g võid
• 1 tl soola
• veidi külma vett

Täidis:

• 250 g kodujuustu
• 200 g riivitud juustu
• 200 g sinki
• 100 g võid
• 4 sl jahu
• 4 sl hapukoort
• 3 muna
• peterselli
• soola

Põhja jaoks sega jahu, sool ning või omavahel ühtlaseks. Viimasena lisa umbes 2 sl külma vett. Vormi taignast pall ja pane toidukilega umbes 10-15 minutiks külma. Pane ahi 200ºC juurde sooja.

Võta tainas külmast ja rulli vastavalt vormi suurusele. Aseta tainas vormi ja kata küljed fooliumiga. Eelküpseta põhja umbes 10 minutit.

Sel ajal haki sink ja petersell. Sulata või ning lisa kodujuust, hapukoor, munad ja jahu. Sega kõik korralikult läbi. Viimasena lisa segule sink ja petersell ning enamus riivitud juustust. Kalla täidis eelküpsetatud põhjale ja raputa üle alles jäänud riivjuustuga.

Küpseta pirukat 200ºC ahjus 35-40 minutit. Serveeri sooja pirukat näiteks rukolehtedega.

 

Kitsejuustu-piparmündipirukad

Ka see retsept pärineb sünnipäevaks saadud raamatust “Kõigest 5 asja”. Kuna võtan pirukad homme lõunaks tööle kaasa, siis maitse kohta ei oska veel midagi öelda. Samas lõhnavad need nii isuäratavalt ja näevad imelised välja. Võin öelda, et neid oli igal juhul väga lihtne teha, seega tasub kindlasti proovimist.

• u 250 g muretainast (vastavalt vormide suurusele, mul oli kaks 13cm läbimõõduga vormi)
• 2 suurt muna
• 170 g pehmet kitsejuustu
• 2 spl hakitud värskeid piparmündileht
• pipart

Vooderda kaks väikest pirukavormi muretaignaga ja aseta umbes 20 minutiks külmikusse. Eelsoojenda ahi 150° C juurde.

Võta külmikust pirukavormid ja kata küpsetuspaberiga kuhu peale vala raskuseks keetmata riisi. Pane ahju ja eelküpseta umbes 10 minutit, kuni tainas hakkab värvi muutma.

Võta vormid ahjust ja keera kuumus 180°C peale. Vahusta munad ja lisa murendatud kitsejuust ning hakitud piparmünt ning sega korralikult läbi. Vala täidis eelküpsetatud põhjadele ja maitsesta pipraga.

Küpseta pirukaid umbes 10 minutit, kuni ka täidis muutub ilusaks kuldpruuniks.

Serveeri soojana. Kaunistuseks võid lisada veel mõne värske piparmündilehe.