Kirju koer

Kui sel nädalal tööl sööma sõitsime, siis Moonika ja Kristi rääkisid “Kirjust koerast”, ma olin sellest küll kuulnud ja näinud pilte kuid mitte kunagi söönud. Kristil oli üks eriti hea retsept isegi olemas. Vaatasin üle ja jätsin suuremas osas meelde. Pärast lõunat pidi Kristi mulle ka seda huvitavat maiust maitsta andma, kuid tagasi kontorisse jõudes ununes see meil mõlemal.

Eile Kose vanadel külas käies astusime ka vanaisa kauplus-bussi sisse. Nagu ikka andis vanaisa meile kõike head paremat kaasa. Just seal tuli mulle see Kirju koer uuesti meelde ja sain isegi kõik vajalikud koostisosad (vastavalt mällu jäänud koostisosade nimekirjale). Täna õhtul otsustasin asja kätte võtta ja selle maiuse ise järgi proovida. Kuna Kristi retsept ei olnud mul päris hästi meeles, siis võtsin abiks kõrvale ka Toidutare retsepti, millele lisasin sortsu rummi (Kristi retseptist mäletan, et ta kasutas rummi essentsi, mida mul kahjuks kodus ei olnud).

• 2 pakki küpsiseid (neid klassikalisi neljakandilisi)
• 250 g marmelaadi
• 1 dl rosinaid
• 3 sl kakaopulbrit
• 150 g võid
• 0,5 purki suhkruga kondenspiima
• sortsuke rummi

Pudista küpsised käte vahel tükkideks. Sega kausis küpsised, kuubikuteks lõigatud marmelaad, rosinad ja kakaopulber. Sulata mikrolaineahjus või pliidil või ja lisa kondenspiim ning sega korralikult läbi. Vala segu küpsisesegule ja sega ühtlaseks. Mätsi segu küpsetuspaberil tugevalt vorstikujuliseks ja keera paberisse.

Lase seista külmikus vähemalt 2 tundi kuni üleöö (mida kauem seista lased, seda mõnusamaks läheb). Lõika viiludeks ja naudi!

 

Mägari vanaema kirsimagustoit

Eelmisel nädalal sain vanaemalt nii armsa abipalve – oli vaja vanaisa linnast peale võtta ja ehituspoest tsementi osta ning siis vanaisa koos tsemendikottidega maale tuua. Muidugi olime lahkelt nõus, mis see paar kilomeetrit sõitmist siis ikka on ja puhkuse ajal peabki maal käima (nt selleks, et kasvuhoones esimesi valminud viinamarju nautida). Vanadel on hetkel köögiremont pooleli ja põranda tasandamise jaoks oligi tsementi juurde vaja.

Lisaks pakkus vanaema väga lihtsat ja maitsvat magustoitu. Maiustasin täna sama magustoiduga, kuna saime ka linna purgi Mägari kirsimoosi kaasa.

• maitsestamata jogurtit
• kirsimoosi

Vala pokaali või väiksemasse kaussi maitsestamata jogurtit ja tõsta peale kirsimoosi. Ja ega nüüd ei jää muud üle kui vaid nautida seda mõnusat kooslust.

 

Maasikad toorjuustu-vahukoore kreemiga

Lisaks maasika ja kitsejuustu salatile otsustasin teha ka ühe lihtsa magustoidu. Retsepti leidsin Liina blogist – maasikad toorjuustu-vahukoore kreemiga.

• umbes 8 spl purustatud küpsiseid
• u 400 g maasikaid
• 200 g toorjuustu
• 2 dl vahukoort
• 3 spl suhkrut

Vahusta vahukoor suhkruga ja sega juurde toasoe toorjuust. Maasikad puhasta ja lõika pooleks või neljaks, vastavalt enda eelistusele.

Nüüd alusta magustoidu kokku panemist. Selleks pane iga pokaali või kausikesse põhja üks supilusikas küpsisepuru, selle peale vahukoore ja toorjuustu sega ning kolmandana maasikad. Jätka sellist ladumist kuni pokaal või kausike on täis. Kõige peale võiksid jääda maasikad.

Head nautimist!

 

Crème brûlée

Crème brûlée ehk brüleekreem on vanilline jahutatud keedukreem, mida katab krõbe koorik ning millesse armusin Prantsusmaal elades. Isiklikult meeldib mulle aga kui ka keedukreem on veidi soe. Just sellist pakuti mu Prantsuse kodulinnas Amboises Michel Debré väljakul asuval kohvikus. Mälestus sellest imelisest brüleekreemist on nii värske – istusin kohviku ees oleval terassil ühe pisikese lauas ääres ja nautisin sooja brüleekreemi ning espressot. Samal ajal jälgisin turiste, kes Amboised imetlema ja avastama olid tulnud. Täpselt minu kohviku vastas on maailma parim pagari- ja šokolaadiäri Bigot. Minu selja taha jäi aga kuulus Amboise loss, mille kabelis asub Leonardo da Vinci haud. Umbes paari minutilise jalutuskäigu kagusel minust vasakule jäi aga Clos Lucé, kus Leonardo elas oma viimased kolm eluaastat. Kui jalutada aga minust paremal jõuab Loire jõe äärde. Pean tõdema, et elasin oma Prantsusmaal oleku ajal ikka väga ilusas ja ajaloolises linnas. Kui aga kodulinnast Amboisest jäi väheks siis lühikese autosõidu kaugusel asusid teisedki Loire oru lossid ja Toursi linn.

Aitab nüüd aga heietustest ja tuleme tagasi brüleekreemi juurde. Nädalavahetusel Rocca al Mare Prismas käies leidsin jogurti letist Riansi Crème brûlée. Kuna letile oli jäänud kolm viimast pakki siis võtsin kohe kõik, sest olin kindel et need on head. Proovimiseks läks täna ja ma ei pidanud pettuma – brüleekreem oli tõesti maitsev.

Seega soovitan proovida. Kindlasti plaanin kunagi ka ise selle mõnusa magustoidu tegemise järgi proovima. Vähemalt nüüd on mul kolm brüleekreemi vormi olemas (nimelt kreem on müügil klaaskaussides) ja seega ei tohiks rohkem takistusi olla. Loodan, et saan varsti ka selle posituse oma blogisse lisada.

 

Domino küpsistest šokolaadi trühvlid

• 90 g toorjuustu
• 175 g Domino küpsiseid (üks karp)
• umbes 150 g tumedat šokolaadi
• kaunistamiseks pähkleid ja mandleid

Küpsised (sealhulgas valge kreem) purustada köögikompainis, lisada toorjuust ja segada kuni

tekib kreemjas mass. Seejärel panna segu mõneks ajaks külmkappi.

Vormida segust kuulid ja asetada need veel mõneks ajaks külma.

Šokolaad sulatada vesivannil ning kasta trühvlid šokolaadi ja panna seejärel fooliumile või küpsetuspaberile tahenema. Mina kasutasin kastmiseks hambatikku. Viimasena kaunistada

trühvlid vastavalt maitsele pähklite ja mandlite või muu meelepärasega.

Originaal retseptis olid kogused poole suuremad. Mul tuli antud kogusest umbes 25 trühvlit.